Hirmul on suured silmad

Minu arvates on see naljakas ytlus. Kuigi tabav. Sest vahel tunduvad asjad hullemad ja suurmad kui nad tegelikult on lihtsalt seet6ttu, et me kardame.

Hirm on ju muidu loomulik asi ja inimene ilma igasuguse hirmutundeta on h2lbeline. Ju siis ‘loomulik’ hirm on kuidagi instinktiivne. Vist. V6i on see ikkagi rohkem kasvatuse ja kogemuste kaudu 6pitud. Meid 6petatakse hirmu tunda. Et keda ja mida karta. Ja kui palju karta. V2ga tihti ei 6petata, miks me peaksime kartma seda, mida meile 6petatakse, et peaks kartma. V6i antakse kyll p6hjus, aga see pole tegelikult adekvaatne.

Selle n2dala jooksul, mis Shy on juba meil elanud, olen olnud terve komplekti hirmude tunnistjaks. Kyll sellel lapsel on neid hirme ikka palju! Kui me 6ues k2ime, siis esimese asjana m2rkasin, et ta kardab koeri. Lausa paaniliselt. Pole yldse t2htis, kas koer on v2ike v6i suur, l2hedal v6i kaugel. Ta hakkab paanikasse minema juba siis kui peremees rihmastatud koeraga 100m kaugusel jalutab. Ok, koertehirmust ma saan veel aru, sest ega ma ise ka nyyd koerte suhtes yleliia julge pole. Lisaks sellele, et olen kunagi koera k2est hammustada saanud, on kuhjaga olnud juhtumeid, kus mingi peni vihaselt (v6i v2hemalt tundub, et vihaselt) haukudes jupp aega j2rel jookseb, t2pselt kannas kinni, nii et kogu aeg m6tled: kas naksab v6i ei naksa. Ei ole k6ige kindlam ja m6nusam tunne. Muidgi, nagu ma p2rast teada sain, Shy’l negatiivseid kogemusi koertega pole olnud. Siiski, selle hirmu peale ma v2ga ei yllatunud.

Kyll aga yllatusin, kui ta sattus samamoodi paanikasse kui pidime m66duma kassist, kes ilmselgelt suhtus meisse suurima yksk6iksusega ja polnud ka t2pselt tee peal ees, ikka suht eemal.

Yksp2ev, kui l2ksime Adelle’i lasteaeda viima ytles Shy mulle, et teeks nii, et me seekord ei tule tagasi m66da seda teed kust eile (nimelt l2hen ma yht teed pidi ja tagasi tulen teist teed pidi, mis on n6 shortcut). Ei p66ranud sellele jutule nagu eriti t2helepanu, aga kui hakkasime koju tulema, siis tuletas Shy mulle eelnevalt 6eldut meelde ja uurisin siis, et miks ta ei taha sealt tagasi tulla.  Selgus, et p6hjuseks oli t2nav2 22res olev aed, millel kiri: Ettevaatust! K6rgepinge. Surmaoht! (midagi sellist). Mul v6ttis ikka tykk aega seletamist, et see silt t2hendab, et selles aias SEES on k6rgepingekapp ja silt hoiatab aeda sisenemise eest, sest kui aed ise oleks kuidagi surmav, peaks olema mingi hoiatav silt juba ENNE aeda. Selle jutu peale oli ta ikka n6us lyhemat teed pidi minema ja aia juures ma n2itasin talle aias olevat elektrikappi ja katsusin planku ennast t6estamaks, et see ei tapa mind.

Peale seda ma hakkasin m6tlema, et Shy’ l on ilmselt yleyldine hirm haigetsaamise ja surma ees.

Samas kardab ta ka k2rbseid ja liblikaid. Loomulikult mesilasi, milles ma ka t2itsa aru saan. Ja kanu, esimest korda kui ta n2gi, kuidas Shinara kanad puurist aeda siblima lasi, l2ks ta ikka t2itsa endast v2lja: jooksis kohe tuppa ega ei n6ustunud mingi veenmise ega julgustamise peale neile l2henema.

Mina arvan, et sellised hirmud (yldine hirmutunde all elamine) on ikka sisse kasvatatud. Kodus kas hirmutatakse ja hoiatatakse k6ige eest liiga palju v6i ollakse lihtsalt ylehoolitsevad ja -kaitsvad. V6i siis k6ike seda yheskoos. Ja nii kasvabki inimene ebakindlaks. Ja vanemad m6tlevad, et teevad lapsele teene ja kaitsevad teda ‘paha’ maailma eest. Pigem tuleks 6petada m6istlikkust ja tasakaalukust, et hulljulgelt igasugusesse jamasse ei tormaks, aga elu uurida ja katsetada peaks saama ikka isuga ja kui siis tulevadki halvad kogemused, n2iteks koer hammustab, siis ei t2heda see, et peaks v2lja kujunema paaniline hirm koerte suhtes. Ega mina ikka iga koera eest ei jookse ega syda saapas22rde vaju kui m6nega kohakuti satun, aga on isendeid, kelle kehakeel ja olek muudavad ettevaatlikuks ja siis katsun kyll mitte kokku puutuda. V6i on asi lihtsalt selles, et Inglismaal pole olemas sellist asja nagu hulkuv koer. V2hemalt mina pole veel kordagi sellist n2htust kohanud ja nagu ma kohalikelt olen kuulnud, siis siin on trahvid nii k6vad, et k6ik koeraomanikud esiteks dresseerivad oma koeri (suukorv on siin n2iteks suht tundmatu asi) ja teiseks ei lasta neid kunagi omapead v2lja.  Ehk 6nnestub meil Shy’d ka julgustada ja natuke enesekindlamaks muuta, et tal elu suhtes nii kartlikku hoiakut poleks.

Lisaks olen aru saanud, et Shy j2rel tuleb pidavalt k2ia ja k6iki tema tegemisi j2lgida.

Yksp2ev proovis ta emale helistada, aga ei saanud teda k2tte. 6htupoolikul kui Una koju tuli, avastas ta, et tugitoolil vedelev telefon oli olnud ‘online’ yle kahe tunni. Shy lihtsalt ei pannud t2hele, et v6iks k6ne katkestamise nuppu vajutada. Kuna ta kedagi k2tte ei saanud, siis vist arve ei jooksnud? Ma ei teagi, kuidas see systeem on.

Teine p2ev otsustas ta iseseisvalt syya teha st mikros soojendada. H2da oli aga selles, et toit, mille kasuks ta otsustas oli pasta mingi kastmega ja see oli pakis alles ‘toores’ st seda tuli keeta…v6i siis mikrouunida. No nagu see ikka k2ib- lisat vett v6i piima ja keedad nii palju kui paki peal 6eldakse, et tuleb keeta. Mind meelitas k66ki j6hker k6rbehais. Selgus, et Shy oli paki sisu kuivalt mikrosse pannud. 10-ks minutiks nagu paki peal kirjas:D Tema luges, et v6ib mikrouunida, aga t2psemat juhendit KUIDAS, ta teiselt poolt muidugi uurida ei taibanud. Pole imestada midagi tegelikult, sest kodus ema tal syye teha ei luba st pole viitsinud 6petada.

Aga muidu on t2itsa tore, et ta siin on, kuigi ma algul kartsin, et ta hakkab mind segama ja tyytama. Pool aastat tagasi, kui ta viimati siin k2is, oli Adelle lihtsalt veel liiga v2ike, et neil koos m2ngimine normaalselt v2lja oleks tulnud. Nyyd m2ngivad v2ga ilusti ja mul on t2nu sellele pigem suht lebo;):D

Tehke sugu ja saagu teid palju!

…just sellise otsinguga j6uti eile minu blogini:D:D:D

M6tlesin, et mainin lihtsalt 2ra. Ega muud ei oskagi kommentaariks nagu lisada:D

Kuumalaine on lahe!

Shinara, minu ‘laps’ (esiplaanil), Georgia, Shinara s6branna (vasakul), Shy, sugulane (paremal)

Vasakult: Shy, Shinara, Georgia

Pisike on muidugi Adelle, uudistab Shy ja Georgia ‘m2ngu’

Shinara, Georgia, Shy

No te vaadake kui 6nnelikud n2od tydrukutel peas on!:D:D

Te olete ikka juba vees6da teinud, eks?

Rikkus ei ole h2biasi

Nii- rongilood on, bussilood on, isegi lennukilugu on ja…nyyd v6iks juba 6elda, et saan alustada taksolugude seeriaga. Mis teha, rikkaks olen siin k2tte 2ra l2inud:D Sellest siiski pisut hiljem. Kannatust;)

K6ige t2htsam on ikka see, et Ando (minu 6emees) ja Markus (no kes siis teda ei tea;)) on Londonis. Ja kuna Markusel oli eile synnip2ev, siis oli minulgi au olla kylaline tema pidustustel ja bakhanaalidel. No mis bakhanaalid nyyd:D Kuna nad tulid siia t66 asjus ja peatuvad hotellis, siis alguses istusime Ando toas ja poisid demonstreerisid mulle mingeid kahtlasi aerodynaamilisi m2nguasju st neil endal oli jube salap2rased ja kahtlased n2od peas. Sest nende k2es asi t66tas ja kui nad lasksid mul proovida, siis ei t66danud ja ma m2rkasin, kuidas Markus p2rast sinna mingi imepisikese julla tagasi kinnitas (ilmselt oli see magnet), kuigi ta eitas. V6i olid nad siis lihtsalt laksu all- mine neid fyysikuid tea:D

Natukese aja p2rast yhinesid meiega Virge (ehtne Eesti tydruk) ja tema mees Mike (ehtne britt) ja lebotasime hotelli restoranis. Tore oli, kuigi suhtus toimus Mike’i p2rast suuremas osas siiski inglise keeles.

 

Ando kinkis Markusele ehtsat Eesti kommi:)

Kuna see koht, kus nad asuvad, on minu kodust ikka suht kaugel ja nii m6nus oli seal istuda, siis venitasin kojuminekuga nii kaua kuni oli absoluutselt viimane aeg lahkuda, et kindel olla, et ma oma viimasest rongist maha ei j22. Seda enam, et seekord oli minu c2c rongiliin seoses hilis6htuse (-6ise) remondit66ga suunatud Liverpool Street jaama. Mis iseenesest polnud probleem, sest see ei t2hendanud, et oleksin pidanud kusagile oluliselt kaugemale s6itma, et rongi peale saada. Kyll aga t2hendas see, et rongiajad olid teistsugused kui tavaliselt ja t2nu sellele saigi toimuda minu j2rjekordne taksolugu.

6igupoolest siis olid k6ik c2c liinid remontit66dest m6jutatud st rongid l2hevad ka mujale kui minu kodukohta. Minu rong pidi tulema 00.14 ja yldiselt saavuvad nad suht t2pselt ja kui ka on viivitusi, siis pasundatakse ja teatatakse sellest jaamas iga natukese aja tagant, nii et see ei saa sul k6rvust m66da minna. 6igel kellaajal s6itiski rong ette. Displeil kyll ei kuvatud ega valjuh22ldist ei teatatud: j2rgmine peatus on- nagu seda tavaliselt tehakse, aga noh, sel kellaajal muid ronge ju ei pidanud tulema, keegi polnud 6elnud, et midagi oleks muutunud ja istusin t2itsa rahulikult…kuni j2rjekorras teine peatus, mis oleks pidanud olema West Horndon (j2rgmine Laindon, minu kodupeatus) tundus aknast pilku v2lja heites kahtlaselt teistsugune ja peatuse silti otsides leidsid mu silmad sealt Ockendon. Nagu- mida?!?! Muidugi hyppasin k2hku rongist v2lja, sest ei tahtnud kaugemale valesti s6ita. Ockendoni rong pidi v2ljuma 00.04, p2ris pikk vahe ju, et kogemata teine rong enne j6uaks (mida paariminutise v2ljumisvahega v6ib ette tulla) ja teatud polnud midagi, nagu ma juba enne ytlesin.

Laindonisse pidi minema veel yks rong, pool tundi peale seda, mille peale mina astusin. Jama oli aga selles, et Upminsterisse tagasi saamise kohta puudus igasugune info. Vastassuuna platvormil infoekraani (nagu minupoolsel platvormil) polnud ja nagu ma ka ytlesin- kellaajad olid eile teistsugused, nii et ei aidanud ka s6iduplaani uurimine. Mujalt mingit infot v6tta ei olnud, nii et oli suht selge, et selleks ajaks ma ilmselt Upminsterisse enam tagasi ei j6ua.

Koos minuga osutusid ‘ohvriteks’ ka kaks nooremat meest, kes kyll ebameeldivale t6demusele, et oleme hoopis vales kohas, sama rahulikult ei reageerinud: kirumist, f*** s6na loopimist ja jalaga ettejuhtuvate objektide tagumist jagus neil ikka tykiks ajaks.

Noh, ma sain aru, et viimasele rongile j6udmisest ei tasu unistadagi, seal ma nyyd olin, teadmata mis suunas ja kui kaugel Ockendon Laindoni suhtes asetseb, koju oli vaja j6uda ja ega seal nagu muud j2reldust palju olla ei saanud kui et tuleb v6tta takso. Ausalt 6elda n2gi see Ockendon ikka suht pommiauk v2lja ja yhtegi taksot kyll kusagil silma ei hakanud, ka mitte seda, millise p66sa taha ma pean jalutama, et taksopeatust leida:D Rongijaama seinal oli 6nneks igasugust kasulikku infot yleval, teiste seas ka paari taksofirma numbrid. Selle aja peale oli 2rritunud h2rrasmehed ka sinna j6udnud ja k6ndisid suht n6utult (siiski suht vihaselt) ringi. Mille peale ma neid k6netasin, et nagu ma aru saan on nemad ka samas seisus kus mina ja mina igal juhul ei n2e muud v6imalust kui taksoga minna. Mille peale nad suht rahulikumaks muutusid ja uurisid, kuhu ma s6idan. Nemad tahtsid minna West Horndonisse ja leidsid, et see j22bki t2pselt tee peale kui Laindonisse s6ita. Ma pakkusin siis, et kuna taksode kyllust ei paista selles paigas olevat, v6iksime loomulikult s6itu jagada. Nii oligi siis lahendus leitud. Mitte aga veel takso. Esimene number ytles, et see pole kasutusel ja teiselt numbrilt teatas neiu, et temal pole meile praegu kyll yhtegi masinat anda. Siis said mehed oma karja juhi omadusi demonstreetrida ja vastasid minu veidi n6utule raportile, et nad helistavad uuesti sellele dispetsherile ja uurivad, kas ta oskab neile anda m6ne teise firma numbri. Noh, eks tegelikult on muidugi 2rile kahjulik kui kliente konkurentide juurde saadad, aga ju neiu sai aru, et ega muud yle ei j22 kui temal meile midagi anda ei olnud.

Natukese aja p2rast me saimegi oma takso. Tegelikult oli ikka jube hea, et oli teisigi ‘ohvreid’, kellega mul oli v6imalus taksot jagada ja seda puht omakasupyydlikel p6hjustel. Nii l2ks taksorave pooleks. Sest ega see odav polnud. £24 (ehk Eesti rahas u 450.-). T2na huvi p2rast guugeldasin ja sain teada, et vahemaa Laindoni ja Ockendoni vahel on u 10 km. No aga mis sa h2daga teed. Rongijaamas ka nagu ei 66bi ju. Tegelikult on ikka jube tore, et ma nii rahulik ja ratsionaalne inimene olen. V6iks ju olla mingi hull paanitseja ja kartja, selline saaks 2kki niisugusse olukorda sattudes v2ikese v6i lausa suurema n2rvivapustuse. Muidugi oleks lugu karm kui ei juhtu enam rohkem raha kaasas olema. Mina igaks juhuks alati v6tan, sest reisin nii hilja ja p2ris palju toredaid transpordiga seotud 2pardusi on juba selja taga, nii et eelistan igaks juhuks alati varuplaaniks valmis olla.

Minu arust oli p2ris l6bus vahepala:D  J2rgmiste toredate transpordilugudeni…

Kummituskass

Eile r22kis perenaine mulle yhe toreda loo.

Vara-vara hommikul 2rkas tema selle peale yles, et kuulis vaikset tilinat, mis tema magamistoa uksest sisse tuli ja l2henes. Loomulikult j2reldas ta, et Adelle on nii vaikselt voodist v2lja tulnud, et ta ei kuulnudki ja tuleb nyyd tuppa tagasi. Tsekkas siis Adelle’i voodit- laps magas nagu kott. Ja kuulis j2lle tilinat. Eks ta siis kummardas vaatama, mis imelik asi see on ja vaatas t6tt kassiga, kes keset magamistuba seisis:D

Ma tean seda kassi kyll, ta k2ib ikka iga p2ev meie aiast tiiru l2bi.

No pole midagi imestada tegelikult, sest seoses UK’d tabanud kuumalainega (aru ma neist brittidest ei saa, talvel oli suur teema, kuidas -8 C on ikka erakordselt kylm ja pole midagi nii karmi siin alates 90-ndate algusest olnud ja nyyd siis on yle- ma- ei- tea- mitmekymne- aasta karmim kuumus, +32 C) on meil k6igil aknad 66sel lahti. Mis aga teeb asja naljakamaks on just see, et ilmselt kass ei tulnud sisse Patrick’ u ja Una magamistoa akanast, vaid tydrukute toa omast ja kuna m6lema toa uksed on 66sel lahti, jalutas ta rahulikult teise tuppa. Mul on ka muidu aken lahti, isegi kui pole kuumalainet, noh tegelikult magan ma aastaringselt lahtise akanaga, aga kuna minu toa uks on 66sel alati kinni, ei saanud ta sealt tulla. Ja mis see teisele korrusele ronimine (kuigi meil pole nagu mingeid ‘vahemaandumisi’ mida kaudu hypata) m66da suht siledat seina yhe kassi jaoks siis 6ieti 2ra ei ole, eks;)

Lihtne elu

Ei, mitte ‘triintulevite’ ega ‘parishiltonite’ stiilis.

Kujutage ette, et te olete naine oma parimates aastates, elate Los Angeleses suht ruumikas majas, pole kyll kindel mis imega te seda yleval suudate pidada, sest t66l te ei k2i, ilmselt lahtusest saadud varadega, uut meest teil ei ole, kasvatate yht last. Ju siis majanduslik seis lubab olla kodune. Mis oleks ju ideaalne v6imalus lapse jaoks aega leida, aga ei- niipa kui juuni keskel koolivaheaeg algab, saadate oma lapse kuni vaheaja l6puni Inglismaale oma 6e peresse. 10-ks n2dalaks. Kusjuures, laps ei taha minna, sest tahaks kodus tsillida ja emaga koos olla. Aga see pole muidugi mingi arvestatav p6hjus oma koju j22da.

Njah, just t2pselt nii ongi: Una 6de saadab igal aastal oma tytre Shy, niipea kui koolivaheaeg algab, siia. Umbes 3-4 esimest n2dalat sellest tuleb Shy’l siin esmasp2evast reedeni u kella kolmeni p2eval igavleda, sest meie tydrukutel on ju veel kool ja Adelle’ ile yldiselt ei meeldi pidevalt v2ntsutatud olla. Ja ega mina pole ka kohustatud teda l6bustama. Mul endal t66d ja asjad teha.

Mina sellest asjast aru ei saa (ega ei saa ka Una). Lihtsalt ema ei suuda oma last kodus v2lja kannatada. Mitte, et laps oleks mingi hirmsa iseloomuga. T2itsa normaalne laps on. Noh, ilmselt t2hendaks see liigset pingutust, sest kui nad m6lemad talvel siin olid, siis ema ei tulnudki p6him6tteliselt oma magamistoast v2lja: magas poole p2evani, vaatas telekat, istus arvutis, lobises telefoniga.

KYMME N2DALAT! Ega tegelikult meie peres keegi sellest v2ljavaatest yleliia vaimustuses pole (eriti veel tydrukud), aga samas ma saan aru, et oma perekonnaliikmele on raske 2ra 6elda, raske t6de n2kku 6elda, et: kuule, sa oled lihtsalt laisk ja mugav ja peaks enda prioriteete ja m6tte- ning eluviisi muutma. Ei ole kerge. V6id kyll kiruda ja vihastada, aga ikka tuled vastu. Kuigi Una ytles, et see on nyyd kyll viimane aasta, kus selline asi toimub, j2rgmisel aastal ytleb 2ra. Muidugi pole kellelgi selle vastu midagi, et Shy kylla tuleb, aga et siis mingiks m6istlikuks ajaperioodiks.

Isegi t66l k2ivad vanemad saavad hakkama. Saab ju alati lapsehoidja palgata.

Shy peaks siis homme siia saabuma ja ausalt 6elda hakkab see kindlasti ka minu elu segama, kui ta p2evad otsa siin tegevusetult vahib st telekat vahib. Ja samas, ega tema syydi ei ole, et ema ei viitsi temaga tegeleda ja ta peab oma kodust n2dalateks v2lismaale sugulaste juurde minema.

Laiskade naistega seoses tuli mulle meelde eile n2htud ’Naistevahetus’. Seekord oli yks naine siis h2sti virk ja t66kas, isegi vast liiga; teine naine (noor, 22- aastane) oli vana laiskus ise: magas kella yheni- kaheni p2eval, kunagi ei koristanud ega kokanud, ylej22nud p2eva veetis arvutis. Ja tal oli 18- kuune laps. Absoluutselt armas!:) H2sti seltsiv, r66msameelne, lausa imekspandav kogu selle lapsega mittetegelemise valguses. Isa oli bussijuht, kes tegi pikki p2evi, muidgi oli p2evi kus ta oli kodus. Vot ja mees siis koristas ja askeldas ja tegeles lapsega nii palju kui aega oli. T2iesti masendav. Ok, ole laisk kui sa vastutad ainult enda eest ja kui mees laseb sul nii olla. Aga lapsega v6iks ikka tegeleda. Muidugi, laps oli harjunud ka siis kella kaheni p2eval oma imepisikeses pigem prygim2ge meenutavas toas v6revoodis pikutama ja oma varvastega m2ngima. Ja ta paistis selle juures t2itsa r66mus olevat. Mis aga ei t2henda, et siis on ju k6ik korras. No eks siis selle naistevahetuse tulemusena asjad ikka  veidi muutusid ja naine hakkas lapsega rohkem tegelema, varem yles t6usma, teda kodust m2nguv2ljakule viima jne. Muidugi v6ib 6elda, et eks see ole iga inimese enda asi ja kui laps on r66mus ja asjad niimoodi toimivad, siis nii ongi normaalne, aga minul oli kyll kahju vaadata. Sest nii s2rtsakas ja r66mus laps ja elab nagu v2ike vang.

Nagu kunagi yks mu poistest lastekodus selliste asjade peale ytles: eks metsas kasvab igasuguseid puid…

J2lle yks kategooria inimesi, kelle puhul tahaks t6siselt kysida: ja miks sa selle lapse said?

Saab ka ilma…

Imelik m6elda, et Eestis on ka mind igal aastal tabanud ‘jaanip2eva- paanika’. See t2hendab, et juba tykk aega enne jaanip2eva tuleb sisse selline tunne, et see on ikka yks v2ga t2htis asi ja just sellel aastal juhtub kindlasti midagi erakordset ja imelist:D Noh, eks see ole muidugi maast- madalast sisse kasvanud k6igi nende s6najala6ite ja Koidu- H2mariku legendiga. Inimesed vaatavad jaanip2evale siiski l2bi kerge mystika prisma. Et just SELLEL aastal juhtub midagi eriti head ja tuleb 6nn nende 6uele. Ja kui nad ka p2ris nii ei m6tle, siis jaanip2ev on ikka jube t2htis. Vahel mulle tundub, et ikka t2htsamgi veel kui j6ulud.

Muidugi on see j2lle yks v6imalus pere ja s6pradega tstillida, aga kui ma enda jaanip2evadele tagasi m6tlen, siis enamuse nendest olen veetnud n6 suvalistes seltskondades. Massiyritusena. Kyll justkui ‘omade’ seltskonnas: mingi koguduse v6i kirikus tegutseva grupi yritusena, aga kuna mulle ei meeldi massiyritused, siis on meeles suht v2he kordi, kus see pikalt ette ootamine oleks p22dinud tundega, et nyyd see jaanip2ev oligi selline nagu ma ootasin. Seda on olnud, aga m6ned yksikud korrad. Muidu on ikka nii, et ootad ja ootad ja siis on ta k2es ja suts! l2bi ja meelde nagu etriti midagi ei j22. Vahel on ka lausa m6ttetult igav olnud.

Kaks viimast aastat pole mul jaanip2eva olnud, sest britid seda ei t2hista. Ja ausalt 6elda ei tule nagu meelde ka. On t2itsa tavaline t66p2ev.

S6prade ja perega on muidgi lahe l6kke ymber tsillida ja liha k2rsatada, aga eks seda saab teha ka muul ajal. Ilmselt on see siis ikka n6 massipsyhhoos: k6ik jaani- paanitsevad ja siis m6tled ise ka, et peaks nagu natuke peast segi minema:D Ja eks neid jaanikuid j6uab veel elus pidada kyll. Ehk:D Nyyd 2kki hakkan peast segi minema kohalike pyhade ja t2htsyndmuste p2rast. Kui olen siin juba piisavalt kaua elanud.

Ja noh, ega vanus pole enam see. Ei viitsi ausalt 6elda enam igas pulmas pruut ja igal peiel kadunuke olla. Kodus lebotada on ka p2ris m6nus;)

Klient on kuningas!

Seda armastatakse ikka korrutada. Libedate klienditeenindajate poolt, kes poeks sulle yksk6ik kuhu, et sa ainult teenust ostaksid ja ylbete klientide poolt, kes ootavad, et teenindaja nende ees roomaks. Selle filosoofia kohaselt  peaks ettekandja ainult lahkelt naeratama kui purjus rikkurid ta kanni n2pivad, aga ma tunnen m6nda ettekandjat, kes on sellistele laksu kirja pannud ja ylemus ei ole seda pahaks pannud, sest NII kunn ei ole ikka ykski klient. Ja kuningas peaks siis ka kuninga v22riliselt k2ituma.

Mis mulle siinse teeninduskultuuri juures tohutult meeldib, on see, et asja v6etakse suht vabalt st teenindajad ei ole nii steriilselt ametlikud. Eesti teenindajad v6ivad olla kyll v2ga viisakad ja naeratavad, aga ikkagi enamasti piinlikult ametlikud (Noh, kusagil n6 maal on muidugi teine lugu, aga ma r22gin praegu just linnast). Tuleb meelde ainult yks pangateller, kes kysis selle peale, et ma ytlesin, et mul on suht kiire, kuhu ma kiirustan ja vastuse peale, et kinno, r22ksime filmist mida vaatama pidin minema ja lemmikust meesn2itlejast, kes seal peaosas oli. Siin sellist kramplikku ametlikkust eriti ei kohta. Laup2eval hyppasin sisse mingisse aksessuaaripoodi ja ostsin endale punase lillega juukseklambri. Kui ma maksma hakkasin, kysis myyja, noor ja kena naine: oo, kas te ostate selle endale? see t6esti sobib teie juuste v2rviga, mis on tema arvates ’stunning’… Jah, see on ka ilmselt lihtsalt viisakus, aga kindlasti l2heb ‘ametlikkusest’ kaugemale. Ja selliseid kommentaare kuuleb poodides p2ris tihti. Ka toidukohatades ajavad ettekandjad/ kelnerid tihti niisama juttu. Ilma familiaarseks muutumata. Muidugi on siin nii palju erinevaid rahvusi ja kultuure, et k6igi kohta seda 6elda ei saa. N2iteks k2isime Dianaga eile tai restoranis ja sealsed kelnerid olid v2ga malbed ja ylihoolitsevad nagu see sealses kultuuris yldiselt tavaks on. Diana soovitas mulle soojalt minna korealannade juurde n2ohooldust tegema, tema hiljuti just k2is ja pidavat meeldej22v kogemus olema.

Aga meeldiv on kui myyja ytleb, et sul on superilus juuksev2rv;)

Natuke tegime eile Dianaga hullu ka:D Istusime pargis ja sattusime kokku yhe oma koguduse tydrukuga, kellega mina sain tuttavaks meie noorte t2iskasvanute n2dalal6pul ja Diana polnud yldse kunagi n2inud. Nii et tegelikult on ta meile m6lemale suht v66ras. Aga ta on selline v2ga tore ja avatud tydruk. Nigeerlanna. Ja tuli jutuks, et tema on ilukonsultant (sisuliselt midagi sarnast nagu need Avon- lady’ d) ja hetkel on tal vaja leida 50 inimest, kellele teha tasuta n2ohooldust ja meiki. Mingi t66v2rk selline: teeb sinust ‘before’ ja ‘after’ fotod ja n2itab bossidele ette. Ja loomulikult n2gi ta ka meis kohe head v6imalust:D Yldiselt ta v6tab oma kotid ja l2heb inimestele koju seda tegema, nii et me ytlesime, et mina elan v2ga kaugel ja ega Dianalgi sobi n6 v66rasse kodusse teda kutsuda. Neiu oli aga v2ga hakkamist t2is ja arvas, et ta v6iks ju meid kohe siin ja praegu ette v6tta- ta elab k6rvalt2navas ja v6ib kohe koti j2rele minna. No eks ikka on ilus oma kaaskristlasi aidata ja m6tlesime, et: tyhja kah, ega meie ei h2bene midagi, teeme 2ra! Ja nii ta siis oma koti j2rele kappas ja meiega sealsamas pargipingil m2ssas. Mul polnudki aega t2hele panna kas keegi vaatas imelikult v6i mitte. Ilmselt mitte, sest Londonis v6id sa yksk6ik kui kummaliselt k2ituda ja inimesed m6tlevad sind vaadates lihtsalt: turist…

Jah ma naudin seda, et saan siin vabalt v6tta ja imelikult k2ituda, ilma et keegi mind tegelikult imelikuks peaks. Ja kui peabki, on mul alati olemas suurep2rane vabandus- ma olen v2lismaalane mingi imeliku teise kultuuriga:D

Saunas k2idud nagu nakstigi!

Yks selline anekdoot on: Mees l2heb laup2eva 6htul sauna. Kahe kuu p2rast ilmub koju ja tervitab naist reipa lausega: n2ed siis, saunas k2idud nagu nakstigi…

Minu arvates mehed ongi tihtipeale sellised. Kaovad n6 poole jutu pealt minema ja ilmuvad siis mitme kuu p2rast uuesti v2lja n2oga nagu oleks nad vahepeal k2inud ainult k66gis vett joomas.

Eile mailbox’ i avades vaatas mulle vastu kiri kutilt, kes sygisel minuga suhtlema hakkas, talvel 2kitselt nagu vits vette kadus ja nyyd on ta siis j2lle tagasi. Ja sellistes olukordades on mul alati hirmus kiusatus kysida: noh, selle teise naisega ei t66tanud siis asjad v2lja, jah?:D Eks ta enamasti just nii on ju…

Ma olen aru saanud, et see on yks meeste veidrustest, mis lihtsalt on ja selles m6ttes niisugused ‘kadumised’ ja ‘ilmumised’ mind nende puhul v2ga ei yllata, aga ega see ei t2henda, et ma sellest aru saaksin. Veidrikud, nohh…

Varakypsed kanad

…ja ma ei pea silmas mitte seda, et siin oleks midagi kypsetusahjuga tegemist.

Mees, kes meile kanad kohale t6i ja nende hingeelu kohta k6ik 2ra r22kis, ytles et hetkel on kanad veel natuke liiga noored, aga umbes kuu aja p2rast peaks nad munema hakkama.

T2na aga, yllatus- yllatus, leisime juba esimese muna:) Shinara teadis v2ita, et see t2hendab, et kanad on oma uude kodusse sisse elanud ja 6nnelikud.

Nii tore, et meie toredas kodus isegi kanad nii ruttu ennast 6nnelikuna tundma hakkasid:)